Kümnes nädal

Arvustus E. Mogleni artiklile "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright"

Eben Mogleni artikkel käsitleb teemat kas tarkvara peaks olema omand ja kuuluma vähestele või pigem vabadus ja kõigi ühine ressurss, mida kõik saavad kasutada ja arendada. Autor toob esile, kuidas praegune intellektuaalomandi süsteem takistab innovatsiooni ning pakub selle asemele alternatiivi koostööl põhineva vaba tarkvara tootmisviisi, mis võimaldab luua kvaliteetsemat, jätkusuutlikumat ja paremat tehnoloogiat. Tema käsitlus ühendab tehnoloogia, õiguse ja poliitika ning paneb mõtlema, et kelle huvides tänane süsteem töötab ja milline võiks olla parem alternatiiv.

Artikkel ei räägi ainult tarkvarast, vaid autor toob paralleele ka kultuuri ja meediaga, ennustades, et samad printsiibid, mis on vaba tarkvara edu aluseks, muudavad ka muusika- ja meediatööstuse toimimist. Kuigi osa tema väiteid võivad tunduda idealistlikena, on raske vastu vaielda sellele, et avatus ja ligipääs teadmistele on soodustanud digitaalse koostöövõime arengut, mis on ennast praktikas korduvalt tõestanud.

Sama mõtet arendatakse ka ITSPEA nädalateemas "Võrkude rikkus: vabast tarkvarast vaba kultuurini", kus kirjeldatakse kuidas vaba tarkvara põhimõtted on laienenud teistesse valdkondadesse. Mõlemas tekstis rõhutatakse, et vabadus ei tähenda lihtsalt millegi tasuta kasutamist, vaid inimese võimet tarkvara (või teadmisi) muuta, mõista ja jagada ning just see võimekus on aluseks uuele digitaalsele kultuurile. 


"Moglen’s Metaphorical Corollary to Faraday’s Law says that if you wrap the Internet around every person on the planet and spin the planet, software flows in the network."

Kui Moglen väidab, et tarkvara sünnib siis, kui inimesed on ühendatud ja maakera pöörleb, siis ITSPEA materjal täiendab seda arusaama, näidates, et samal viisil kujunevad ja levivad ka teadmised, looming ja ühine kultuur.

 

Kui palju Mogleni hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud?

Suures plaanis võib öelda, et paljud Mogleni hinnangud on viimase kahekümne aastaga üllatavalt täppi läinud. Tema väide, et vaba tarkvara võib olla kvaliteetsem ja jätkusuutlikum, kui kommertslahendused, on kinnitust leidnud nii praktikas kui ka igapäevaselt IT maailmas. Samuti on tõeks osutunud tema kriitika intellektuaalomandi süsteemi ebastabiilsuse kohta digiajastul ning tema arusaam, et internetiga ühendatud inimesed suudavad ühiselt väärtust luua. Küll aga olid mõned tema visioonid pigem idealistlikud (näiteks anarhistlik tootmisviis muutub valdavaks või et intellektuaalomandi süsteem variseb täielikult) ning pole seni realiseerunud. Sellegi poolest on tema ideed ja käsitlus tänaseni sisuliselt olulised ja kõnekad.

 

Kõige paikapidavam väide

Vaba tarkvara sünnib koostööst ja avatud suhtlusest. Selleks pole vaja eraldi stiimuleid. Tema väitel on looming inimlik ja loomulik nähtus, mis ei vaja tingimata rahalist stiimulit, vaid toetub soovile jagada, õppida ja suhelda. Kõik tänased avatud lähtekoodiga projektid kinnitavad, et saavad toimida ilma otsese rahalise motivatsioonita.

 

Kõige ekslikum väide

Vaba tarkvara kui anarhistlik tootmisviis saab tulevikus domineerivaks. Moglen väitis, et vaba tarkvara liikumine esindab anarhistlikku tootmismudelit, mis hakkab laiemalt asendama turupõhist tootmist. Ta nägi seda kui tulevikku mitte ainult tarkvaras, vaid ka muusikas, meedias ja kultuuris. Kuigi vaba tarkvara on saanud oluliseks, ei ole see muutunud domineerivaks. Enamik tarkvara, sisu ja kultuuritooteid on endiselt omandipõhised ja kommertslitsentsidega kaetud. 


Artikkel on kindlasti lugemist väärt, kui on soov sügavamalt mõista miks vaba tarkvara ei ole lihtsalt tasuta tehnoloogia, vaid maailmavaade teadmiste jagamisest ja ühiskonna korraldusest, millel on laiem kultuuriline ja sotsiaalne mõju. 


Kasutatud materjal: 

ITSPEA nädalateema
Anarchism triumphant: Free software and the death of copyright

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Lõppsõna ITSPEA kursusele

Käesolevaga on blogi autori jaoks lõppenud TalTechis kevadsemestril 2025 läbitud õppeaine IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004).  Kursus aitas mõista, et tehnoloogia ei eksisteeri kunagi ühiskonnast eraldiseisvana, et iga IT lahendus kannab endas eetilisi ja sotsiaalseid tagajärgi. Õppetöö käigus kujunes parem ja terviklikum arusaam infotehnoloogiast, õiguslikest ja eetilistest dilemmadest, internetisuhtluse ja -kultuuri eripäradest, tarkvaralitsentsidest, ligipääsetavusest, IT juhtimisest, arendusmudelitest, andmekaitsest ja paljust muustki.  Siin blogis avaldatud postitused kajastasid kursuse teemasid isikliku analüüsi vormis ning olid osa aine sooritusnõuetest ja koos iganädalaste foorumipostitustega andsid selle autorile lõpphindeks suurepärane (5) . Uusi postitusi siia lisandumas ei ole. Küll aga jääb see blogi avatuks ja kättesaadavaks õppematerjalina kõigile huvilistele, eriti tulevastele ITSPEA kursusel osalejatele, kellele see võib pakkuda...
Lisateave

Vaba blogimine #2 - Tehisintellekti maailmavaated ja sõltumatus

Kujutis
Viimastel aastatel on tehisintellektist saanud meie igapäevaelu nähtamatu osa - alates Youtube videosoovitustest kuni keerukate vestlusrobotiteni välja, kes aitavad meil tööd teha või leida vastuseid keerulistele ülesannetele. Üha rohkem usaldame AI-d mitte ainult praktiliste ülesannete täitmisel, vaid ka info vahendajana. Kuid kas oleme mõelnud kuivõrd neutraalsed ja faktidel põhinevad on AI antavad vastused? Selle postituse eesmärk on uurida kas ja kuidas tehisintellektid võtavad seisukohti ja seda eriti tundlikel teemadel. Testin erinevaid AI vestlusroboteid ja nende neutraalsust ning faktipõhisust, esitades neile küsimusi, mis tavaliselt panevad ka inimesi pooli valima. Tulemused on kohati mõtlemapanevad, kuid mitte tingimata üllatavad.  Katsesse on valitud järgnevad populaarsed tehisintellekti vestlusrobotid: Claude Google Gemini Microsoft Copilot  ChatGPT Meta AI DeepSeek Vestlusrobotitele esitatud küsimused Kokku on esitatud 14 küsimust, jaotatuna viide erinevasse kateg...
Lisateave

Raamaturetsensioon #1

Kujutis
Teekond läbi diskreetse matemaatika džungli Jagan teiega kogemust raamatuga, mis on iga IT-tudengi kohustuslikuks kaaslaseks läbi uneta ööde - Harri Lenseni ja Margus Kruusi "Diskreetne matemaatika" (4., parandatud trükk, 2012). See 338-leheküljeline matemaatiline seiklusromaan on täis põnevust, draamat ja tegelasi, kelle nimesid alguses meeldegi ei suuda jätta ja kellest üks tundub hirmsam kui teine.   "Diskreetne matemaatika" ei ole lihtsalt õpik. See on rännak loogikasse, hulkadesse ja kõikvõimalikesse normaalkujudesse, mis tekitavad sinus tunde, et maailm on korraga nii ilusalt struktureeritud ja samal ajal masendavalt range. Esimesel lugemisel tundus see nagu vanakreeka keel, kuhu on peale soditud ladina tähed - loogikaalgebra, asendus- ja põhiseosed, tõeväärtustabelid, mitme muutuja funktsioonid, McCluskey' intervallmeetod ja relatsioonid - selle kõige mõistmiseks oleks eraldi sõnaraamatut vaja. Aga siin ongi selle raamatu salakaval võlu - mida rohkem sa t...
Lisateave