Vaba blogimine #3

Nokia tõus ja langus

Jorma Ollila (Foto: AFP)
Nokia sai alguse aastal 1865, mil Fredrik Idestam rajas Soome edelaosas Tampere lähedal puidutööstuse. Hiljem lisandusid veel kummi- ja kaablitootmine. Veel eelmise sajandi keskpaigas oli Nokia tuntud eelkõige kummisaabaste ja rehvide tootjana ning vähesed oleksid arvanud, et ettevõttest kujuneb ülemaailmne mobiiltelefonide hiid. Nokia nimi tuleb ettevõtte teise tehase asukohast Nokia linnas.

Kaheksakümnendate lõpp ja üheksakümnendate algus olid Nokiale väga rasked ajad. Ettevõte seisis silmitsi sügavate finantsraskustega ning juhtkond tegi julge ja raske otsuse loobuda peaaegu kõigist muudest tegevustest peale telefonide ja võrguseadmete valmistamise. See julge panus telekommunikatsioonile osutus õigeks ning sillutas tee Nokia edule. Just sel perioodil tõusis firma etteotsa Jorma Ollila, kelle julged ja selged visioonid ning juhtimine olid olulise tähtsusega Nokia hilisema edu saavutamisel.

 

 

 

Nokia 2110 ja 6110 (Foto: Researchgate.net)
1990. aastate jooksul kujunes Nokiast maailma suurim mobiiltelefonide tootja. Telefonid nagu Nokia 2110, 5110 ja 6110 muutusid oma töökindluse, vastupidavuse, pika aku kestvuse ning tolle aja kohta ilusa välimuse ning kaasaegse kasutajaliidese tõttu märgiliseks. Need telefonid saavutasid suure populaarsuse ka Eestis, kus neid hinnati kõrge kvaliteedi ja kasutusmugavuse poolest. Nokia telefonid olid nii populaarsed, et Eestis levis ütlus "Eesti võiks leida ka oma Nokia" ehk leida enda eduloo või kuldmuna. 

Nokia tähelend peatus käesoleva sajandi esimese kümnendi teises pooles, kui 2007. aastal muutis Apple maailma ja tõi turule esimese iPhone nutitelefoni. Nokia ei võtnud uut puutetundlikku nutitelefonide kontseptsiooni tõsiselt, eeldades, et tarbijad eelistavad jätkuvalt  klahvidega telefone. Nutitelefonide arengu alahindamine ja enda Symbian operatsioonisüsteemi selleks ajaks aegunud arhitektuur tõid kaasa Nokia turuosa kiire languse. Lisaks oli ettevõtte sisemine bürokraatia ja aeglane reageerimisvõime uutele tehnoloogiatele veel üheks põhjuseks, miks Nokia konkurentidest maha jäi.

2014. aastal müüs Nokia oma mobiiltelefonide äri Microsoftile. Uue omaniku katsetused mobiiltelefonide turul Windows Phone operatsioonisüsteemiga lõppesid täieliku läbikukkumisega. Selle tulemusel kaotas Nokia lõplikult oma kunagise mobiilituru liidri rolli ning Microsoft kandis märkimisväärseid rahalisi kaotuseid, vähendas seetõttu oluliselt oma ambitsioone mobiiltelefonide turul.

Nokia edu ja hilisem langus mõjutasid märkimisväärselt Soome majandust ja eriti ettevõtte peakontori asukohta Salo linnas. See oli aastakümneid Nokia telefoniäri süda ja linna majandus sõltus suuresti sellest. Nokia tõusuga tõusid ka linna jõukus ja tööhõive, kuid ettevõtte allakäiguga tabasid Salot tõsised majanduslikud raskused, mille tagajärgedega võideldakse mõnes mõttes tänaseni. Lisaks mõjutas Nokia langus tugevalt ka kogu Soome majandust, mille üks olulisemaid ekspordiartikleid Nokia telefonid olid olnud.

Käesolev lugu on hea näide innovatsioonist ja sellest, kuidas kiirelt muutuv tehnoloogiamaailm ei anna armu isegi kõige tugevamatele ettevõtetele. See on ühtlasi ka meeldetuletus, et tehnoloogiatööstuses tuleb pidevalt kohaneda ja innovatsiooniga kaasas käia.

Ka Eestis ei otsita enam endale seda "meie oma Nokiat", mis võiks sümboolselt meie edulugu olla. Meie jaoks seda rolli mingil määral täitnud Skype lõpetab samuti lähiajal oma tegevuse. Skype kohta võib lugeda eelnevast vabablogi postitusest.



Kasutatud allikad:

Käesolev blogipostitus põhineb suuresti isiklikel mälestustel ja teadmistel, aga selle algne idee pärineb Soome rahvusringhäälingu YLE telesaatest "Raha-Suomi: Nokian nousu ja uho", mis on soome keeles järelevaadatav ka veebis https://areena.yle.fi/1-64877954

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Lõppsõna ITSPEA kursusele

Käesolevaga on blogi autori jaoks lõppenud TalTechis kevadsemestril 2025 läbitud õppeaine IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004).  Kursus aitas mõista, et tehnoloogia ei eksisteeri kunagi ühiskonnast eraldiseisvana, et iga IT lahendus kannab endas eetilisi ja sotsiaalseid tagajärgi. Õppetöö käigus kujunes parem ja terviklikum arusaam infotehnoloogiast, õiguslikest ja eetilistest dilemmadest, internetisuhtluse ja -kultuuri eripäradest, tarkvaralitsentsidest, ligipääsetavusest, IT juhtimisest, arendusmudelitest, andmekaitsest ja paljust muustki.  Siin blogis avaldatud postitused kajastasid kursuse teemasid isikliku analüüsi vormis ning olid osa aine sooritusnõuetest ja koos iganädalaste foorumipostitustega andsid selle autorile lõpphindeks suurepärane (5) . Uusi postitusi siia lisandumas ei ole. Küll aga jääb see blogi avatuks ja kättesaadavaks õppematerjalina kõigile huvilistele, eriti tulevastele ITSPEA kursusel osalejatele, kellele see võib pakkuda...
Lisateave

Vaba blogimine #2 - Tehisintellekti maailmavaated ja sõltumatus

Kujutis
Viimastel aastatel on tehisintellektist saanud meie igapäevaelu nähtamatu osa - alates Youtube videosoovitustest kuni keerukate vestlusrobotiteni välja, kes aitavad meil tööd teha või leida vastuseid keerulistele ülesannetele. Üha rohkem usaldame AI-d mitte ainult praktiliste ülesannete täitmisel, vaid ka info vahendajana. Kuid kas oleme mõelnud kuivõrd neutraalsed ja faktidel põhinevad on AI antavad vastused? Selle postituse eesmärk on uurida kas ja kuidas tehisintellektid võtavad seisukohti ja seda eriti tundlikel teemadel. Testin erinevaid AI vestlusroboteid ja nende neutraalsust ning faktipõhisust, esitades neile küsimusi, mis tavaliselt panevad ka inimesi pooli valima. Tulemused on kohati mõtlemapanevad, kuid mitte tingimata üllatavad.  Katsesse on valitud järgnevad populaarsed tehisintellekti vestlusrobotid: Claude Google Gemini Microsoft Copilot  ChatGPT Meta AI DeepSeek Vestlusrobotitele esitatud küsimused Kokku on esitatud 14 küsimust, jaotatuna viide erinevasse kateg...
Lisateave

Raamaturetsensioon #1

Kujutis
Teekond läbi diskreetse matemaatika džungli Jagan teiega kogemust raamatuga, mis on iga IT-tudengi kohustuslikuks kaaslaseks läbi uneta ööde - Harri Lenseni ja Margus Kruusi "Diskreetne matemaatika" (4., parandatud trükk, 2012). See 338-leheküljeline matemaatiline seiklusromaan on täis põnevust, draamat ja tegelasi, kelle nimesid alguses meeldegi ei suuda jätta ja kellest üks tundub hirmsam kui teine.   "Diskreetne matemaatika" ei ole lihtsalt õpik. See on rännak loogikasse, hulkadesse ja kõikvõimalikesse normaalkujudesse, mis tekitavad sinus tunde, et maailm on korraga nii ilusalt struktureeritud ja samal ajal masendavalt range. Esimesel lugemisel tundus see nagu vanakreeka keel, kuhu on peale soditud ladina tähed - loogikaalgebra, asendus- ja põhiseosed, tõeväärtustabelid, mitme muutuja funktsioonid, McCluskey' intervallmeetod ja relatsioonid - selle kõige mõistmiseks oleks eraldi sõnaraamatut vaja. Aga siin ongi selle raamatu salakaval võlu - mida rohkem sa t...
Lisateave