Vaba blogimine #4

Start menüü kolmekümnes juubel

Windows 95 esitlus
Foto päritolu: microsoft.com
Käesoleva aasta augustis möödub täpselt 30 aastat, kui Microsoft tõi turule Windows 95. See oli operatsioonisüsteem, mille üheks keskseks uuenduseks oli paljudele tänapäeval nii tuttav Start-menüü. Selle näiliselt lihtsa menüü lisandumine arvutiekraanidele muutis üsna olulisel määral seda, kuidas tavalised inimesed arvuteid kasutama hakkasid. Kuigi tegemist ei olnud esimese graafilise operatsioonisüsteemiga, oli Windows 95 esimene, mis tegi arvutikasutuse tõeliselt mugavaks ka neile, kes ei olnud tehnikaga kuigi tuttavad.

Enne Windows 95 tulekut oli arvuti kasutamine üsna keeruline ja kohati ebamugav. Enamik kasutajaid pidid sisestama käsureale MS-DOS käske või kasutama piiratud võimalustega Windows versiooni 3.1, mis ei pakkunud veel eriti mugavat kasutajakogemust. Arvuteid kasutati peamiselt töö tegemiseks, näiteks tekstidokumentide ja tabelite koostamiseks või lihtsamateks mängudeks. Internet oli kodudes haruldane nähtus ning kui seda kasutatigi, siis pigem aeglaste ja ebamugavate modemite kaudu.

Foto päritolu: popularmechanics.com
Windows 95 ilmumine muutis olukorda märkimisväärselt. Suurimaks muudatuseks sai mainitud Start-menüü, mis muutis arvutiprogrammide käivitamise ja kasutamise lihtsamaks ja selgemaks kui kunagi varem. Ka failide haldamine muutus mugavamaks, sest kasutajad said neid lohistada ning anda neile pikemaid ja tähendusrikkamaid nimesid. Lisaks tehti lihtsamaks ka uute seadmete ühendamine arvutiga, kuigi esialgne nn Plug and Play tehnoloogia ei töötanud tihti päris nii hästi, kui alguses lubati.

Koos operatsioonisüsteemiga jõudsid inimesteni ka paljud rakendused, mida kasutati veel pikka aega hiljemgi. Näiteks tänagi veel tuntud Paint, millega sai lihtsalt joonistada või pilte töödelda; või WordPad, mida kasutati tekstitöötluseks. Ka Windows Explorer oli oluline uuendus, mis aitas kasutajatel faile mugavamalt hallata. Lisaks tõid populaarsed mängud Solitaire ja Minesweeper arvutitesse ka meelelahutusliku poole. Internetiühenduse loomiseks oli olemas Dial-up networking tarkvara, mis oli sel ajal oluline tööriist.

Windows 95 kõrghetk oli aastatel 1996-98, mil suurem osa arvutitest seda kasutas. Selle aja jooksul muutus arvuti tavakasutaja jaoks märksa rohkem kui lihtsalt töövahendiks - arvutist sai seade, millega hakati regulaarselt internetti kasutama, e-kirju saatma ning ka CD plaatidelt muusikat kuulama ja videoid vaatama.  

Täna oleks sellist operatsioonisüsteemi muidugi keeruline kasutada. Enamik tänapäevaseid veebilehti ei avaneks, Youtube või Netflix vaatamine poleks võimalik, sest esimesed veebilehitsejad ei suudaks tänapäeva internetisisu näidata. Suuremaid faile kui 4 GB oleks võimatu salvestada ning ka wifi või USB seadmed ei oleks kasutatavad. Nutiseadmete ühendamine jääks samuti kättesaamatuks ning moodsate sotsiaalmeediaplatvormide asemel oleks suhtlus piiratud pigem jututubadega.

Samas ei kahanda need piirangud Windows 95 tähtsust. See operatsioonisüsteem muutis paljuski seda, kuidas inimesed arvutit kasutama hakkasid ning tegi arvutitest midagi enamat kui vaid spetsialistidele mõeldud töövahendid. Sellest hetkest alates muutus arvuti järjest populaarsemaks ka kodukasutajate seas, mis omakorda pani aluse paljudele tänastele tehnoloogiatele.

Seetõttu võib öelda, et Windows 95 ei olnud lihtsalt üks tarkvaratoode paljude seas, vaid märkimisväärne ja oluline verstapost arvutite ajaloos, mille mõju ulatub märgatavalt kaugemale selle otsesest kasutusajast. Selle tähtsus peitub ennekõike selles kuidas ta muutis arusaama arvutist kui keerulisest ja tehnilisest seadmest millekski selliseks, mida igaüks suutis lihtsalt ja ka mugavalt kasutada.

 

 

Kasutatud allikad:

https://www.youtube.com/watch?v=_JzfROUDsK0
https://news.microsoft.com/announcement/launch-of-windows-95/
https://www.theverge.com/21398999/windows-95-anniversary-release-date-history
https://www.computerhistory.org/timeline/1995/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Lõppsõna ITSPEA kursusele

Käesolevaga on blogi autori jaoks lõppenud TalTechis kevadsemestril 2025 läbitud õppeaine IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004).  Kursus aitas mõista, et tehnoloogia ei eksisteeri kunagi ühiskonnast eraldiseisvana, et iga IT lahendus kannab endas eetilisi ja sotsiaalseid tagajärgi. Õppetöö käigus kujunes parem ja terviklikum arusaam infotehnoloogiast, õiguslikest ja eetilistest dilemmadest, internetisuhtluse ja -kultuuri eripäradest, tarkvaralitsentsidest, ligipääsetavusest, IT juhtimisest, arendusmudelitest, andmekaitsest ja paljust muustki.  Siin blogis avaldatud postitused kajastasid kursuse teemasid isikliku analüüsi vormis ning olid osa aine sooritusnõuetest ja koos iganädalaste foorumipostitustega andsid selle autorile lõpphindeks suurepärane (5) . Uusi postitusi siia lisandumas ei ole. Küll aga jääb see blogi avatuks ja kättesaadavaks õppematerjalina kõigile huvilistele, eriti tulevastele ITSPEA kursusel osalejatele, kellele see võib pakkuda...
Lisateave

Vaba blogimine #2 - Tehisintellekti maailmavaated ja sõltumatus

Kujutis
Viimastel aastatel on tehisintellektist saanud meie igapäevaelu nähtamatu osa - alates Youtube videosoovitustest kuni keerukate vestlusrobotiteni välja, kes aitavad meil tööd teha või leida vastuseid keerulistele ülesannetele. Üha rohkem usaldame AI-d mitte ainult praktiliste ülesannete täitmisel, vaid ka info vahendajana. Kuid kas oleme mõelnud kuivõrd neutraalsed ja faktidel põhinevad on AI antavad vastused? Selle postituse eesmärk on uurida kas ja kuidas tehisintellektid võtavad seisukohti ja seda eriti tundlikel teemadel. Testin erinevaid AI vestlusroboteid ja nende neutraalsust ning faktipõhisust, esitades neile küsimusi, mis tavaliselt panevad ka inimesi pooli valima. Tulemused on kohati mõtlemapanevad, kuid mitte tingimata üllatavad.  Katsesse on valitud järgnevad populaarsed tehisintellekti vestlusrobotid: Claude Google Gemini Microsoft Copilot  ChatGPT Meta AI DeepSeek Vestlusrobotitele esitatud küsimused Kokku on esitatud 14 küsimust, jaotatuna viide erinevasse kateg...
Lisateave

Raamaturetsensioon #1

Kujutis
Teekond läbi diskreetse matemaatika džungli Jagan teiega kogemust raamatuga, mis on iga IT-tudengi kohustuslikuks kaaslaseks läbi uneta ööde - Harri Lenseni ja Margus Kruusi "Diskreetne matemaatika" (4., parandatud trükk, 2012). See 338-leheküljeline matemaatiline seiklusromaan on täis põnevust, draamat ja tegelasi, kelle nimesid alguses meeldegi ei suuda jätta ja kellest üks tundub hirmsam kui teine.   "Diskreetne matemaatika" ei ole lihtsalt õpik. See on rännak loogikasse, hulkadesse ja kõikvõimalikesse normaalkujudesse, mis tekitavad sinus tunde, et maailm on korraga nii ilusalt struktureeritud ja samal ajal masendavalt range. Esimesel lugemisel tundus see nagu vanakreeka keel, kuhu on peale soditud ladina tähed - loogikaalgebra, asendus- ja põhiseosed, tõeväärtustabelid, mitme muutuja funktsioonid, McCluskey' intervallmeetod ja relatsioonid - selle kõige mõistmiseks oleks eraldi sõnaraamatut vaja. Aga siin ongi selle raamatu salakaval võlu - mida rohkem sa t...
Lisateave