E-ITSPEA blogi

Tehnoloogia ja eetika ITSPEA kursuse ja käesoleva blogi viimaseks teemaks on eetika ja tehnoloogia seosed ning küsimus, millele vastuse leidmine võib tunduda lihtne, aga on tegelikult üpris keeruline - kas mingi tehnoloogia saab olla eetiline, ebaeetiline või mitte kumbagi? Kuna arvamused selle kohta võivad erineda palju ning lähemal vaatlusel on igas seisukohas oma tõetera sees, siis käsitlen käesolevas postituses kõiki kolme vaadet. Eetiline tehnoloogia Võib tunduda, et mõned tehnoloogiad on oma olemuselt juba eetilised. Näiteks krüpteeritud sõnumside rakendused, mille põhieesmärk on kaitsta kasutajate privaatsust ja tagada suhtluse turvalisus. Sellised rakendused ei kogu kasutaja kohta andmeid ega jälgi nende tegevust reklaamitulu teenimiseks, vaid seavad kõige olulisemale kohale kasutaja isiklikud vabadused ja õigused privaatsusele. Selline tehnoloogia väärtustab inimesi juba algusest peale, sest selle eetiline alus on süsteemi sisse ehitatud. Võib julgelt öelda, et selline tehnolo...

Start menüü kolmekümnes juubel Windows 95 esitlus Foto päritolu: microsoft.com Käesoleva aasta augustis möödub täpselt 30 aastat, kui Microsoft tõi turule Windows 95. See oli operatsioonisüsteem, mille üheks keskseks uuenduseks oli paljudele tänapäeval nii tuttav Start-menüü. Selle näiliselt lihtsa menüü lisandumine arvutiekraanidele muutis üsna olulisel määral seda, kuidas tavalised inimesed arvuteid kasutama hakkasid. Kuigi tegemist ei olnud esimese graafilise operatsioonisüsteemiga, oli Windows 95 esimene, mis tegi arvutikasutuse tõeliselt mugavaks ka neile, kes ei olnud tehnikaga kuigi tuttavad. Enne Windows 95 tulekut oli arvuti kasutamine üsna keeruline ja kohati ebamugav. Enamik kasutajaid pidid sisestama käsureale MS-DOS käske või kasutama piiratud võimalustega Windows versiooni 3.1, mis ei pakkunud veel eriti mugavat kasutajakogemust. Arvuteid kasutati peamiselt töö tegemiseks, näiteks tekstidokumentide ja tabelite koostamiseks või lihtsamateks mängudeks. Internet oli kodudes ...

Kui pank küsib kasujatunnust ja püüsiparooli Ehk õpetlik lugu sellest, kui inimene on parim ja halvim lüli andmeturbes. Hansapanga logo (Foto: Rauno Volmar/EPL)   2002. aasta detsembris jõudis paljude Eesti inimeste e-postkasti kiri, mis väidetavalt pärines tolle aja suurimast kohalikust pangast - Hansapangast (tänase Swedbanki eelkäija). Kirja sõnastus oli kummaline:  Lugupeetud Hansapanga klient, Me oleme kohustatud teile teatama, et meie pangasüsteemis toimus eksitus (tehniline viga süsteemis). Palume teid uuendada meie andmebaase. Sissetage oma kasutajatunnus, seejärel sissetage paroli ning vajutage nuppu Uuendada. Ligupidamisega Hansapanga administratsion.   Foto: Õhtuleht Raske oli uskuda, et Eesti suurim pank võiks sellise keeleliselt vigase kirjaga oma klientide poole pöörduda. Ometi leidus inimesi, kes uskusid, et Hansapank päriselt saatis sõnumi, kus palutakse sisestada pealkirjas viidatud kasujatunnus ja püüsiparool . Nad ei saanud aru, et tegemist oli kelmuse...

Nokia tõus ja langus Jorma Ollila (Foto: AFP) Nokia sai alguse aastal 1865, mil Fredrik Idestam rajas Soome edelaosas Tampere lähedal puidutööstuse. Hiljem lisandusid veel kummi- ja kaablitootmine. Veel eelmise sajandi keskpaigas oli Nokia tuntud eelkõige kummisaabaste ja rehvide tootjana ning vähesed oleksid arvanud, et ettevõttest kujuneb ülemaailmne mobiiltelefonide hiid. Nokia nimi tuleb ettevõtte teise tehase asukohast Nokia linnas. Kaheksakümnendate lõpp ja üheksakümnendate algus olid Nokiale väga rasked ajad. Ettevõte seisis silmitsi sügavate finantsraskustega ning juhtkond tegi julge ja raske otsuse loobuda peaaegu kõigist muudest tegevustest peale telefonide ja võrguseadmete valmistamise. See julge panus telekommunikatsioonile osutus õigeks ning sillutas tee Nokia edule. Just sel perioodil tõusis firma etteotsa Jorma Ollila, kelle julged ja selged visioonid ning juhtimine olid olulise tähtsusega Nokia hilisema edu saavutamisel.       Nokia 2110 ja 6110 (Foto: Res...

Kuigi blogi autoril on raamatuarvustuse eest juba punktid olemas, oli esialgne retsensioon diskreetse matemaatika õpikust pigem humoorikas kõrvalepõige. Tegelikuks arvustuseks sai semestri alguses raamatukogust teadlikult eraldi teos laenutatud ning seetõttu on kohane nüüd avaldada ka õige retsensioon. Kui õppejõud peaks leidma, et antud postitus on veel punkte väärt, siis oleks blogi autor tänulik, kui see arvestataks näiteks vaba blogimise raames. Arvustus raamatule "Planet Google – How One Company is Transforming Our Lives"  Randall Strossi raamat „Planet Google: How One Company is Transforming Our Lives“ (2008) räägib kaasahaaravalt Google’i arengust lihtsast otsingumootorist kuni globaalse tehnoloogiaettevõtteni, kelle tooted ja teenused on muutnud meie igapäevaelu viisil, mida me sageli isegi ei teadvusta. Kuigi raamat on kirjutatud 17 aastat tagasi, mõjub see paljuski endiselt värskena. Näiteks on endiselt päevakohased arutelud isikuandmete kogumise, reklaamimudeli, te...

Ligipääsetavus kõigile, mitte vähestele Kui räägime Eesti e-riigist, siis tavaliselt oleme uhked oma erinevate elu mugavamaks muutvate e-teenuste üle. Kuid vähem pöörame tähelepanu kas kõik inimesed ikka saavad neid teenuseid kasutada. Mis saab nendest inimestest kellel on mõni puue, kelle jaoks tavaline klaviatuur või kuvar ei sobi, kuid kes tahaksid ka kõike seda mida teisedki - õppida, töötada, suhelda, lahutada meelt jne. Selles valguses võiks küsida kas meie IT seadmed ja teenused on tõepoolest kõigile võrdselt kättesaadavad ja ligipääsetavad? Eestis võiks olla selgem arusaam, et ligipääsetav tehnoloogia ei ole lisavõimalus, vaid õigus. Ligipääsetavust ei tohiks käsitleda lihtsalt tehnoloogilise või sotsiaalse probleemina vaid nende kahe lahutamatu ühendusena. Näiteks ekraanilugeja või punktkirjamonitor ei ole lihtsalt arvutiriistvara, vaid inimese jaoks oluline abivahend, mis võimaldab tal osaleda ühiskonnaelus, omandada haridust või olla aktiivne tööturul. Tänane praktika on Ees...

Teekond läbi diskreetse matemaatika džungli Jagan teiega kogemust raamatuga, mis on iga IT-tudengi kohustuslikuks kaaslaseks läbi uneta ööde - Harri Lenseni ja Margus Kruusi "Diskreetne matemaatika" (4., parandatud trükk, 2012). See 338-leheküljeline matemaatiline seiklusromaan on täis põnevust, draamat ja tegelasi, kelle nimesid alguses meeldegi ei suuda jätta ja kellest üks tundub hirmsam kui teine.   "Diskreetne matemaatika" ei ole lihtsalt õpik. See on rännak loogikasse, hulkadesse ja kõikvõimalikesse normaalkujudesse, mis tekitavad sinus tunde, et maailm on korraga nii ilusalt struktureeritud ja samal ajal masendavalt range. Esimesel lugemisel tundus see nagu vanakreeka keel, kuhu on peale soditud ladina tähed - loogikaalgebra, asendus- ja põhiseosed, tõeväärtustabelid, mitme muutuja funktsioonid, McCluskey' intervallmeetod ja relatsioonid - selle kõige mõistmiseks oleks eraldi sõnaraamatut vaja. Aga siin ongi selle raamatu salakaval võlu - mida rohkem sa t...

Veebilehtede kasutatavuse positiivsed ja negatiivsed näited Käesoleva nädala sissekandes toon välja kaks näidet kasutatavusest veebis. Positiivsena LHV internetipanga ja äpi ning negatiivsena Telia iseteeninduskeskkonna. Nende analüüsimisel kasutan Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, milleks on õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead, rahulolu ja kasulikkus. Kasutajasõbralik ja funktsionaalne LHV internetipank Kuvatõmmis LHV internetipangast LHV internetipank ja mobiilirakendus on hea näide hästi teostatud kasutajaliidestest, mis toetavad nii uue kui ka kogenud kasutaja sujuvat ja veatut kasutajakogemust. Nende lahenduste disain järgib Jakob Nielseni kasutatavuse põhimõtteid: neid on lihtne õppida, kiire kasutada, kerge meeles pidada, need on veakindlad, kasulikud ning pakuvad kõrget rahulolu. Teenusega tutvumine on sujuv ja loomulik ka ilma juhendamiseta, sest minimalistlik disain ja loogiline ülesehitus aitavad kasutajal kiiresti orienteeruda. Põhifunktsioonid nagu maksed, kontosei...

Viimastel aastatel on tehisintellektist saanud meie igapäevaelu nähtamatu osa - alates Youtube videosoovitustest kuni keerukate vestlusrobotiteni välja, kes aitavad meil tööd teha või leida vastuseid keerulistele ülesannetele. Üha rohkem usaldame AI-d mitte ainult praktiliste ülesannete täitmisel, vaid ka info vahendajana. Kuid kas oleme mõelnud kuivõrd neutraalsed ja faktidel põhinevad on AI antavad vastused? Selle postituse eesmärk on uurida kas ja kuidas tehisintellektid võtavad seisukohti ja seda eriti tundlikel teemadel. Testin erinevaid AI vestlusroboteid ja nende neutraalsust ning faktipõhisust, esitades neile küsimusi, mis tavaliselt panevad ka inimesi pooli valima. Tulemused on kohati mõtlemapanevad, kuid mitte tingimata üllatavad.  Katsesse on valitud järgnevad populaarsed tehisintellekti vestlusrobotid: Claude Google Gemini Microsoft Copilot  ChatGPT Meta AI DeepSeek Vestlusrobotitele esitatud küsimused Kokku on esitatud 14 küsimust, jaotatuna viide erinevasse kateg...

Tänapäevase tarkvaraarenduse maastikul ei piisa ainult tehnoloogilisest uuenduslikkusest. Samavõrd oluline on ka arusaam sellest kuidas tarkvara arendatakse ja kuidas see äriliselt töötab. Seda illustreerib hästi kahe Chromium- põhise veebibrauseri Brave ja Edge võrdlus, kus mõlemad põhinevad samal tehnoloogial, kuid on oma olemuselt täiesti erinevad. Järgnevas tekstis käsitlen Brave brauseri ärimudelit ning Edge brauseri arendusmudelit. Brave ärimudel - kasutaja kui partner, mitte toode Brave logo (brave.com) Brave on brauser, mille loomist ajendas vastuseis kasutajate privaatsuse rikkumisele, jälgimisele ja agressiivsele reklaamile. Seetõttu ei saa tema ärimudelit vaadata kui tulu teenimise vahendit, vaid see on sisuliselt osa tema olemusest ja ideoloogiast. Brave pakub tasuta veebilehitsejat, mis blokeerib vaikimisi kõik reklaamid ja jälitajad. Selle tulemusel ei saa Brave tugineda klassikalisele reklaamimudelile, mida enamik brausereid kasutab. Selle asemel on Brave välja arendanud...

Arvustus E. Mogleni artiklile "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" Eben Mogleni artikkel käsitleb teemat kas tarkvara peaks olema omand ja kuuluma vähestele või pigem vabadus ja kõigi ühine ressurss, mida kõik saavad kasutada ja arendada. Autor toob esile, kuidas praegune intellektuaalomandi süsteem takistab innovatsiooni ning pakub selle asemele alternatiivi koostööl põhineva vaba tarkvara tootmisviisi, mis võimaldab luua kvaliteetsemat, jätkusuutlikumat ja paremat tehnoloogiat. Tema käsitlus ühendab tehnoloogia, õiguse ja poliitika ning paneb mõtlema, et kelle huvides tänane süsteem töötab ja milline võiks olla parem alternatiiv. Artikkel ei räägi ainult tarkvarast, vaid autor toob paralleele ka kultuuri ja meediaga, ennustades, et samad printsiibid, mis on vaba tarkvara edu aluseks, muudavad ka muusika- ja meediatööstuse toimimist. Kuigi osa tema väiteid võivad tunduda idealistlikena, on raske vastu vaielda sellele, et avatus ja ligipääs teadmis...

Erinevad juhitüübid IT-s IT juhtimises on võimalik eristada erinevat tüüpi juhte. Alljärgnevalt toon välja kaks Eesti tuntud IT ettevõtjat, kes esindavad erinevaid juhtimisstiile. Markus Villig (Bolt) - juhi ja suhtleja tüüpi IT juht Foto: investinestonia.com Markus Villig on Bolti kaasasutaja ja tegevjuht. Ta alustas ettevõtlusega 19-aastasena eesmärgiga lahendada taksoteenuse probleeme Tallinnas. Tänaseks on Bolt kasvanud üheks Euroopa suurimaks tehnoloogiaettevõtteks.  Villig esindab eelkõige juhi tüüpi, kuna juhib tugeva visiooni ja ambitsioonikate eesmärkide kaudu. Ta on otsustaja, kes ei karda riskida ning viib meeskonda edasi kiirelt muutuvas ärikeskkonnas. Tema juhtimisstiil on tulemustele suunatud, kiire tempoga ning keskendunud sellele kuidas ettevõte saaks kasvada ja turgu vallutada. Lisaks kannab ta ka suhtleja tüüpi omadusi, kuna oskab oma ettevõtte visiooni ja väärtusi hästi erinevatele osapooltele edastada - nii investoritele, töötajatele ja samuti ka avalikkusele....

Professionaalsuse erinevad vormid Mingil hetkel oma eluteel küsib inimene endalt millist kvalifikatsiooni tal tegelikult vaja läheb? Kas olulisem on klassikaline bakalaureusekraad, praktiline rakenduskõrgharidus, kutsetunnistus või hoopis erialane sertifikaat.  IT valdkond on eriline, sest siin ei vii alati tippu üks ja ainus tee. Mõni jõuab sinna läbi akadeemilise hariduse, teine läbi töökogemuse ja kolmas kombineerib mitmeid teid korraga. Oluline on mõista mida iga kvalifikatsioon tähendab ning õigel hetkel teha teadlik valik.  Käesolevas postituses vaatlen professionaalsuse eri vorme ning analüüsin millist rolli need tänasel tööturul mängivad. Kõrgkooli diplom Klassikaline diplom annab tugeva teoreetilise hariduse ja arendab analüütilist mõtlemist, mis on vajalik keerukamate IT süsteemide arenduses, teadustöös või ka hilisemas karjääris. Lisaks võimaldab see liikuda edasi magistri- ja doktoriõppesse, kuid mis ka on hästi teoreetilised ega paku vahetut praktilist kogemust. ...